Vanemate mõjusfäärist vabanemine ja lastest lahti laskmine (2. osa)

Vanematel peab olema oskus oma lapsed vabaks lasta ning lastel peab olema võime see vabadus välja kanda ja oma teed minna ehk oma eluülesannet täitma asuda.

Eelmises postituses (loe SIIT) käsitlesime põgusalt ema ja poja suhet, seda kuidas emad ei lase poegadel meesteks sirguda ning seda, kuidas selline hoiak takistab ka emal minemast oma esmasesse rolli – naise rolli.

Kui vaadelda lapsi, siis lastel üldjuhul ei ole probleeme. Varases eas avalduvad neil vanemate ebakõlad, elus lahendamata sõlmpunktid (nii isiklikud kui ka suguvõsast tulenevad) mida nad siis oma eludes läbi kogevad. Kusjuures, nende tulevane partner, kellega nad hilisemas elus kohtuvad, on tihedalt nende sõlmpunktidega ning küsimustega seotud – see tähendab, et nad mõlemad õpivad lahendama samu asju. Väliselt võivad situatsioonid või olukorrad erineda, kuid sisu on sama.

Emade ja tütarde omavaheliste suhete puhul on samuti võtmesõnaks piiride tõmbamine. See tähendab ennekõike seda, et emal tuleks loobuda oma ettekujutusest tütre suunal, milline üks naine olema peab. Sageli tuletab tütar talle meelde oma elamata jäänud elu, varjukülgi, mida ema ise endas sisaldab ja mida ta üldjuhul enda puhul salgab. Täiskasvanuna peab tütar enese sees läbi nägema oma vanemate identiteedi eneses ning sellest lahti laskma. Sõnades on see muidugi lihtsam kui päris elus. Selleks, et murda oma vanemate mustrid, hoiakud, tuleb endaga reguaarselt tegeleda ning ennast teadvustada. Et see tee lahti rulluma hakkaks, tuleb muutust siiralt taotleda ja siis täie teadvuse juures mitte ehmuda kui sisemised patoloogilised ilmingud ootamatult keset argipäeva esile kerkivad – taotlus oli ju tehtud! On üpris sage, et inimesed küll soovivad muutust, kuid nad ei taha muutuse protsessi läbi teha, tahetakse kohe vanast sadamast väljumata uude sadamasse.

Tütar, kui ta on läbinud teismeea, peab järk-järgult hakkama tundma ennast naisena, kes on emast eraldunud, tal tuleb sisemiselt emast eralduda, leida üles oma identiteet. Inimesed tema ümber peavad teda kõnetama, temaga suhtlema kui iseseisva inimesena ning mitte tegema seda läbi vanemate filtri. Seda tehes aitavad inimesed tal psüühiliselt küpseda.

  Ema ülesanne on tütre puhul õige hetk ära tajuda ja astuda "eemale". Seda tuleb teha teadvustatult. Väga sageli seda aga ei juhtu ning tütar jääb emast sõltuvusse. See olukord aga tähendab tütre jaoks raskusi lähisuhetes. Kui sisemine eemaldumine on toimunud, ei aja vanemate arvamused-hinnangud, tõekspidamised inimest enam tasakaalust välja. Viimane on hea indikaator mis eraldumisest või selle mittetoimumisest märku annab.

Järgneb...


23. jaanuaril toimub Kesk-Eestis (Mäo) Katku Kojas "Elamise metafüüsika" 4-osalise loeng/praktika sarja esimene osa. Osalemissoovist anna teada elli@kaksikleek.ee. Rohkem infot www.kaksikleek.ee/uritused


Eelmine
Vanemate mõjusfäärist vabanemine ja lastest lahti laskmine (1. osa)
Järgmine
Kõige negatiivsem arengustsenaarium ei käivitu

Lisa kommentaar

Email again: