Sõltuvused on seotud hülgamiskogemusega

Üks suurimaid haavu, mida inimene eneses kanda saab, on hülgamiskogemus. Kõik hilisemas eas avalduvad sõltuvused on selle kogemusega otseselt seotud.

Kui beebi sünnib siia maailma, siis ta mitte ei mõtle sellest maailmast, ta ei vaatle nähtusi enese ümber, vaid ta kogeb ennast ümbritsevana ehk ta ei koge ennast eraldatuna sellest, mis on tema ümber. Seega võtab ta vastu ja salvestab kõik, sealhulgas seda, mida tema ema ning ümbritsevad inimesed parajasti mõtlevad ja tunnevad. Kõik, ka kõige pisem detail.

Eriti rängalt mõjub beebile kui tema ema annab lapse ära (piisab kui ema selle peale lihtsalt mõtleb või kui ollakse mingil põhjusel lihtsalt emotsionaalselt kauged). See tekitab haava, mis üldjuhul annab endast märku puberteedieas ning väljendub kõikvõimalikesse sõltuvustesse sattumise kaudu. Ehk sõltlaste küsimus on alati lapsepõlve ning suguvõsa küsimus. Sõltlane on inimene, kes kannab suguvõsa sümptomit, ta on omamoodi sõnumitooja kõikidele teistele. Ta ise ei saa reeglina aru, mis jõud teda juhivad, tihtilugu ta ei suuda oma käitumist adekvaatselt põhjendada.

Laps võib kasvada hiljem väga heades tingimustes, kõikide tema aineliste vajaduste eest on hoolt kantud, ometi saab temast täiskasvanuna haavaga inimene kelle käitumine on haavast juhitud. See inimene ei leia enda sisemuses rahu seni kuni haav ei ole paranenud ja koos sellega ka suguvõsa küsimus.

Loomulikult ei ole see inimene, kes midagi sellist kogeb ohver, vaid igal sündmusel on kausaalne põhjus, ka siis kui see üks-ühele selge ei ole. Ühest küljest on inimesel vaba tahe, teisalt on maailm, kus me elame, detailideni paigas. Siin maailmas ei ole mitte midagi liigset, juhuslikku, ebamäärast. Liigne, ebamäärane ja juhuslik on inimeste mõtlemise vili.

Mesilase sumin, õitsev ja lõhnav lill õpetab rohkem kui sada digiseadmest vaadatavat multifilmi. Väikelapse jaoks on loomulikud helid ja lõhnad metafüüsiline kogemus mida ükski kasvatuslik mõõteriist mõõta ei suuda.

Ehk on kogemusi, mida me saame omandada ainult neid läbi kogedes, sellest lugemine, teooria meid ei aita. Seepärast ei ole midagi lahti või juhtunud kui avastame ennast mingisugust elu sõlmpunkti lahti harutamas. Kui sul on parajasti sügav kogemus käsil, siis päris kindlasti on sellel tähendus ja mõte. Tähenduse pead harutama lahti ning selle mõte on viia sind inimesena uude kvaliteeti, uude küpsusesse. Loomulikult peab inimesel olema selleks soov ja tahe.


Elamise metafüüsika on aastaringi kolmestes gruppides toimuv loeng/praktika, mille sisu sõltub osalejate nähtavatest ja nähtamatutest arenguvajadustest. Lisainformatsioon: elli@kaksikleek.ee




Eelmine
Audio - regulatsioone tuleb juurde
Järgmine
Kuidas sünnib muutus ?

Lisa kommentaar

Email again: