Valik kitsa ning laia tee vahel

Võib-olla oled kuulnud või lugenud järgmist: "Minge sisse kitsast väravast, sest lai on värav ja avar on tee, mis viib hukatusse, ja palju on neid, kes astuvad sealt sisse. Kuid kitsas on värav ja ahtake on tee, mis viib ellu, ja pisut on neid, kes selle leiavad."

Meie alateadvuses on pilt meie unikaalsest teest, kutsumusest, ülesannetest. See ongi too kitsas värav. See on pilt meis, mida me võime kogeda tunnetuse kaudu enestes, see pilt loob meis äratundmissähvakuid. See pilt on peamine põhjus, mis paneb meid otsima. See on meie isiklik uks, kitsas tee, värav, millest me peame läbi minema, et tallata maailma oma elurada.

Uks, millest meil tuleb sisse astuda pole kitsas seepärast, et see nõuab meilt vaimus ja aines ülimat pingutust, vaid seetõttu, et see nõuab sisemist vaimset tööd.

Süüvimine on vajalik, et eristada laia tee elemendid ehk ühiskondlik programmeeritus isiklikust kutsumusest. Tahtes elada nii nagu keegi teine, astume me automaatselt laiale teele. Isikliku ukse, mis on meie jaoks alati avatud, leiame siis, kui me heidame kõrvale kontseptsioonid-väärpildid sellest, kes me ei ole. See nõuab julgust ning tihedat kokkupuudet oma egoga, lahti laskmist ebatõdedest ning tihtilugu ka alistumist, kontrollist vabaks laskmist. Sellel on ka metafoor – see on justkui surmavalda minek. Sureb see, mis sa ei ole. Elu jooksul tuleb inimesel mitmeid kordi surmavallast läbi minna, et vabaneda pettekujutlustest, ego või kurja trikitamistest, oma võltsminadest ning strateegiatest ehk kõikvõimalikest hirmudest. Nii on võimalik jõuda sisemisse kuningriiki.

Kadedus on siinkohal hea märk – alati kui me seda tunneme, soovime alateadlikult liikuda laiale teele ehk elada ja kogeda elu viisil, nagu seda teeb keegi teine. Isegi kui siin maailmas on üle seitsme miljardi inimese, on kõigil neil olemas oma isiklik tee, isiklik kutsumus. Kui sa märkad inimest, kelles tunned sa ära, et ta käib mööda oma teed, tuleks teda võtta kui inspiratsiooniallikat, mitte kui kedagi, keda oma tegevustes matkida.

Probleemidele või takistustele teel tuleks läheneda rahuliku usaldusega, nii muutuvad need väiksemaks ja samas avaneb vaatevinkel neist kui arendavatest kogemustest, mis muul juhul jääks märkamata.

Ülestõusmine ei ole midagi muud kui oma isikliku tee leidmine, sellel käimine ja oma jumaliku plaani realiseerimine. See tee näidati ette. Nüüd on lihtsalt sinu aeg ja kord.


Eelmine
Alateadlikes vetes peidus olnu tuleb nähtavale
Järgmine
Jumalik kord, kurjuse olemus, kannatused ja märkide keel

Lisa kommentaar

Email again: