Psüühiline ebaküpsus kui kasvatuslik möödalaskmine (2) – tahte väljakutse

Praegune ajastu on tahte väljakutse ajastu. Ülereguleeritud, ärakorraldatud, patoloogilisust propageeriv ühiskond seisab tahte küsimuses risti tee peal ees. Sisemine jõetus ja madal pingelävi avab tee antidepressantide maailma.

Eelmises kirjutises "Psüühiline ebaküpsus kui kasvatuslik möödalaskmine" http://www.kaksikleek.ee/blogi/psuuhiline-ebakupsus-kui-kasvatuslik-moodalaskmine keskendusime sellele, kuidas piiride mittekogemine lapsepõlves kultiveerib psüühiliselt ebaküpse täiskasvanu, kellel on hägune minapilt ja sealtkaudu raskusi järjepidevuse ja eneseteostusega.

Inimene on aga kolmetahuline. Inimeseks olemise kolmainsus sisaldab tahet, emotsioone ja intellekti. Terviklikult arenenud inimese puhul on need kolm aspekti tasakaalus. Psüühilise ebaküpsuse üheks ehituskiviks on nõrk tahe, selle vastand on pandud kenasti meile kõigile tuttavasse lausesse - "Enne töö, siis lõbu". Selles lauses on peidus mitte vanamoodsus, vaid sügav tarkus.

Seletame selle siis lahti.

Igas inimeses on sügaval tasandil, sõltumata sellest, kas ta on sellest teadlik või mitte, loov alge – vajadus ennast teostada, vajadus luua, soov panustada siia maailma. Üldiselt, kas ähmaselt või selgelt, tuntakse see enese sees ära. Ehk kõikide inimeste sees on olemas loova alge impulss.

Küsimus ei ole selles, et inimene peaks egost tulenevalt, vahendeid valimata rühmama tehes ükskõik mida, kuid valmidus, kui elu seda nõuab, peaks olema. Jah, igal inimesel on olemas talendid, mille kaudu avaldub tema kutsumus. Just viimane on see, mis lausa nõuab meilt tahte rakendamist. Kõik teised kergemad vastupanud seda sinult ei nõua või nõuavad vähesemal määral.

Tahe on seguaine oma elu maja ehitusplokkide vahel. Kui pole viimast või see on nõrk, ei saa tekkida pühendumist. Pühendumine ei ole triviaalne juhtimissõnastiku sõna, vaid sellel on metafüüsiline tähendus või tasand. Pühendumine on tõelise liikumise (nii seesmise kui ka välise) alguspunkt, mitte koht kuhu jõutakse. Pühendumine on spirituaal-psühho-füüsise kvaliteedi tõstmine iseeneses. Pühendumine on omaette kutsumus ja pühendunu inimene, kellel on soov oma talendid avada ja neid rakendada.

Tõde on ka selles, et inimene, kes on näinud vaeva, pingutanud, suudab ka elu rohkem nautida, sest töö vili on naudingu allikas, see tõstab inimese enesehinnangut, läbi tehtu kogeb inimene oma nähtavat väärtust.

Pingutus on miski, mis vabastab inimese füüsise kaudu seesmiselt. Pingutus, kuigi väline, kultiveerib inimese sisemaastikku muutes seda mitmekesisemaks. Pingutus, oma tahte rakendamine, toob inimese lähemale iseendale, sealtkaudu lähemale ka kõrgemale meis.

Inimene, laps, nooruk, kelle soovid saavad koheselt rahuldatud, või kes saab niisama midagi, ei suuda saadut nautida, kui, siis väga lühikest aega, sest temas ei kultiveerunud tahte aspekt kas siis ajalise ootamise või mõne tegevuse tegemise kaudu.

Võib täheldada, et lapsed, kes kasvavad asjade keskel, ei suuda mitme kihina toapõrandat katvatest mänguasjadest rõõmu tunda – nad on mänguasjade suhtes hoolimatud, tüdinevad neist kiirelt ja nõuavad peagi uusi. Neis lastes elab närvilisus ja frustratsioon. Need lapsed kogevad hiljem teisme- ja täiskasvnueas ärevushäireid, neil on kalduvus depressiivsusele, neil on raskusi iseennast aidata.

Täiskasvanus, kes saab preemiat mitte millegi eest, tekitab preemia saamine alateadlikku frustratsiooni, väärtusetuse tunnet, tunnet, et temast tõepoolest mitte midagi ei sõltu. Tema läbivaks jooneks on jõuetus. Jõuetutel inimestel on nõrk pingetaluvus. Taluda pinget tähendab võimet ennast seesmiselt kehtestada iseenda üle.


25. juulil toimub Kesk-Eestis (Mäo) Katku Kojas "Mehe ja naise metafüüsika" 4-osalise loeng/praktika sarja kolmas osa, kus läbivaks teemaks on esivanemate mustrid meie suhetes. Osalemissoovist anna teada elli@kaksikleek.ee.

Eelmine
Otsusta, et see pole sinu jaoks probleem
Järgmine
Väljakutsete olemasolu elus ei tähenda, et teed valet asja või oled vales kohas

Lisa kommentaar

Email again: