Mida teha, kui teadmatus on maad võtnud?

Meie elu hetked võib tinglikult jaotada kaheks – ajad kui meil on selgus ning ajad, kui seilame ebaselguse vetes. Mida teha, kuidas käituda, kui ennast viimastest avastame?


Lühike vastus on – ära tee midagi, sest kärsituse, kannatamatuse läbi, sooviga saada, jõuda, olla, loome me oma ellu rohkem kannatusi. Vaid meie egost tuleb arusaam, et elu mida elame, peaks praegusel hetkel olema kuidagi teisiti.

Kui su ümber on vaikus ja sulle tundub, et midagi ei toimu, pole see tõsi. Elu toimub ka siis, kui näiliselt kõik justkui paigal seisab.

Kui sa ei tea mida teha, ära hakka huupi rapsima, vaid jää passiivselt aktiivseks ehk sa ei torma tegudele, küll aga oled sa valmis tegudeks ehk oled avatud seisundis.

On kaks elamise viisi – me kas surume end läbi elu või liigub elu meist enestest läbi. Esimesel juhul on meil kindlasti nägemus, kuidas meie elu peaks olema ja minema. Meil on idee iseendast, visioon. Selles, et meil on visioon, pole midagi halba. Kannatus tekib aga siis, kui me arvame, et see peaks täituma, realiseeruma mingil kindlal viisil. Viisil, mida inimene on mõelnud, et talle on just nii kõige parem. Paraku on selle nägemuse algallikaks meie piiratud intellekt, mis opereerib vaid väga väikese informatsiooni alusel, viies meid tihtilugu uste taha, mis meie jaoks suletud on. Võime seal ukse taga oodata sissepääsu, koputada, nõuda, et see avataks ja oleme pettunud, vihased, frustreerunud kui uks suletuks jääb.

Kui uks on suletud, ei tähenda see automaatselt seda, et midagi valesti on. Me ei ole kunagi vales kohas. Suletud uks su silme ees on sama väärtuslik kui avatud uks, millest sa sisse astusid. Neil on kogemuslik väärtus. See on iseloomu läbikatsumine. Me vajame mäetipu kogemusi, aga viljakas kasvupinnas on alati all katsumusteorus ja mitte mäetippudel.

Kokkuvõtvalt - ära muuda hetkeoludele tuginedes on pikaajalist visiooni, ka siis, kui kõik ei lähe nii nagu arvanud oled. Lase asjadel olla, ole avatud, siis tabab sind kõrgem inspiratsioon ja sa lähtud sellest. Mitte keegi ega mitte miski ei saa sind takistada, olemaks see inimene kelleks sind kutsutud on.

Eelmine
Sõna kasutamise kunst
Järgmine
Kursus: püha naise teekond

Lisa kommentaar

Email again: