Kõnelen sinuga

Kõnelen nüüd Sinuga.. Sinuga kellega elu on olnud rabe. Ma näen Sinu erakordset sügavust. Sa oled silmnähtavalt eristuv neist, keda elu on alati kätel kandnud.


Sa oled kogenud elu suurust. Sina tead, mis tähendab alandlikkus. Sa oled kogenud end võimetuna elu halastamatuse ees, on selleks olnud siis hüljatus oma vanemate poolt, kogetud vägivald lapsepõlves, vaesus ja häbi, sügav hirm, kohutav ebaõiglus, lähedase inimese kaotus või raskelt haige perekonnaliikme eest hoolitsemine oma elus. Kui Sa sündisid siia maailma teisiti või on sinu elukogemus mõnel muul viisil olnud kõike muud kui kerge ja helge, siis ma kõnetan siin Sind. Sa oled võimekas! Sa oled võimekas, sest teisiti ei saakski olla. Sa pead olema võimekas, sest meile antakse alati vastavalt võimetele. Jah, Sa tead ka, kui lihtne oleks lüüa käega.. ning lihtsalt kuidagi kannatada see elu siin ja praegu ära. Ja Sa isegi näed neid jõuetuid hingi, keda see näiline kergus endasse tõmbab. Nad elavad kui omaette maailmas, kus vastutustundetus on põhjendatud raske elu ja saatusega. Nendel ongi õigus teistega käituda rabedalt, mittearmastavalt, sest elu on ka nendega olnud rabe ja mittearmastav. Enamjaolt on nad sõltlased, nad on sõltuvuses alkoholist või millestki muust, mis aitab reaalsusega kohtumist lõpmatusse edasi lükata. Need, kes olid hüljatud, on siin ise need, kes nüüd hülgavad. Need, kellele tehti haiget, teevad siin ise teistele haiget. Need, keda pole mõistetud, ei mõista nüüd teisi. Ja, küllap Sa oled isegi neid kõikvõimalikke enesepetmise viise püüdnud vähem või rohkem läbimängida. Sa oled oma elus siiani tulnud ja siit suudad Sa ka edasi liikuda. Sügaval sisemuses Sa koged, et see elu on teekond... eneseleidmise teekond. Ja, et kõige sügavam lootusetus ei ole veel kogu tõde. Sa pole üksi! Aga seda mõistad tõeliselt alles siis, kui oled elus jäänud täiesti üksi. Ka enne Sind on olnud siin Otsijad, kes ei lõpetanud enne, kui nad leidsid. Jah, Sul tuleb tühjusest leida kõik. Aga kui Sa ikka veel, oma elus, oled kinni nendes mineviku valukogemustes, siis möödub Sinust elu enne, kui Sa jõuad elama hakatagi. Ära jää ootama, et keegi tuleb Sinult andestust paluma. Palu ise andeks neilt, kes Sinule on kurja teinud ja vabasta end sellest, mis on möödas. Ja, vaata nüüd ennast, kuidas see kõik Sind kasvatanud on. Tõsta oma pilk maast üles ja ava oma sisemised rikkused ning jaga neid teistega. See on Sinu võimuses, misiganes on olnud, on praegu või veel tuleb.


Eelmine
Kuidas tunda mehi ja jõuda äratundmiseni?
Järgmine
Andesta neile!

Lisa kommentaar

Email again: