Elu ei nõua meilt eneseületust milleks me võimelised ei ole

Meil on vaja teada, kes me oleme, kus me oleme ja miks me siin oleme. Nii leiame üles oma mänguväljaku.     

Siia maailma sisenemisel on üks kõige suurem oht mälukaotus. Valdavalt inimesed ei mäleta enda kohta rohkem kui see kehastus, mida nad kogevad. Nad tuiavad läbi elu teadmata, kes nad on, kus nad on ja miks nad siin on. Meil on vaja teada, kes me oleme, kus me oleme ja miks me siin oleme. On vaja ära tunda ja üles leida oma koht ning ülesanne - oma mänguväljak. Kui inimene on leidnud üles oma mänguväljaku ja mängib seal nii hästi kui suudab, on see kõik mida ühelt inimeselt oodatakse. Selline inimene tunneb alateadlikult, et ta teostab ennast, on õnnelik ning rahulolev.

 Selleks, et üles leida see oma mänguväljak, tuleb tal alistuda kõrgemaile tahtele ja olla selle suhtes alandlik ja teenistuses. Elul on alati omad keerdkäigud, mida mõistusega ei ole võimalik lahti harutada. Vastasel juhul elaksime me mõistuspärases maailmas. Mõistuspärane elu tähendab alati teatud määral disharmooniat. Inimestena on meie üks peamine ülesanne mitte ekselda vastandites, vaid me peaksime hoidma tasakaalu selles teadlikkuses, milles inimesena parasjagu oleme. Elu ei nõua meilt eneseületust määral milleks me võimelised ei ole. Seetõttu me ei peaks inimestena endid üksteisega võrdlema. Võrdlus on alati ego vili.

Me peaksime usaldama, mida meie enesetunnetus ütleb. Kahtlus ei tulene mitte kunagi inimese enesetunnetusest vaid hirmudest. Meie endi pimedus ehk piiratud nägemisulatus on see, mis meid kannatama paneb. Tee tööd iseendaga, siis tuleb ka armastus!


Eelmine
Astu oma vabandustest välja
Järgmine
Viis sammu kuidas jõuda lähisuhtes uuele tasemele

Lisa kommentaar

Email again: